Kõndimine on üks parimaid tegevusi, millega oma kehatüve ja vaagnapõhjalihaseid meeldivalt toonuses hoida. Väikse beebiga on üks võimalikest variantidest samme koguda vankriga pikemaid tiire tehes. Siit leiad mõned soovitused, mida tähele panna, et teadlikumalt liikuda.
Leia puusanukid ja jälgi, et su jalad oleksid puusade laiuselt. Jalalabad vaatavad otse. Kui su jalad on kõndides pigem üpris väljapoole suunatud, siis ära pane jalgu kohe otse. Seda muutust tuleb kehale tutvustada pikema aja jooksul vähehaaval, sest muidu võib see kehas ja jalgades uusi pingeid kaasa tuua.
Seejärel vaata üle, kuidas asetseb su keha vertikaalsel teljel. Säti puusad-põlved-hüppeliigesed ühele joonele ja lase rinnakorv rahulikult alla. Õlad taga-rind ees võib küll tunduda hea asendina, sest meile on seda lapsest saati õpetatud, aga sellega lood oma kehas pigem lisapingeid kohtadesse, kus seda vaja pole.
Pinged õlgades ja ülaseljas
Liikudes püüa vahepeal tähelepanu õlgadele tuua. Mõtle õlad rahulikult alla – kui vaja, tee mõned korrad nii, et tõmbad õlad üles kõrvade juurde ja lased rahulikult alla tagasi. Nii annad sa kehale signaali, millist liikumist tähele panna.
Õlad peaksid olema seega rahulikult all. Kui sul on vaja vankrit mõnest servast üle “tõsta” sangale vajutades, siis tee seda samuti kätega ja jäta õlad mängust välja.
Kui sul on võimalik, varieeri sanga kõrgust, et su käed ja randmed saaksid vahelduvat koormust.
Kõndides hoia tunnet, et su keha erinevad osad on kenasti üksteise kohale joondatud – ikka puusad põlvede kohal ja põlved hüppeliigeste kohal. Keharaskus ei tohiks vajuda ette päkale, ära vaju puusadest ette või ülakehaga ette. Kui vaja, liigu pisut aeglasemalt, et saaksid parema tunnetuse kätte. Hoia tunnet, et vanker läheb justkui ise edasi, selg ja õlad jäävad taha ja ei vaju ettepoole längu.
Proovi kodus järele (ette?)
Kodus saad selle tunnetuse kätte nii, et seisad seina lähedale, paned mõlemad käed vastu seina ja surud ennast seinast eemale samal ajal aga ei liigu kuskile. Kujuta endale ette või lase kellelgi kodus sind seljast toetada ja mitte lasta sul liikuda samal ajal kui ennast seinast eemale lükkad. Sama tunnetus peaks kehas olema ka kärutamisel.
Teadlikum kärutamine on hea nii vaagnapõhjale kui kehatüvele. Nii saad mitu-ühes, liigud looduses, laps saab värskes õhus olla ja sina saad midagi oma keha heaks lisaks teha.
.oOo.
Kas sul tuli praegu seda siin lugedes juba mõttesse mõni muster, mis sulle omane on? Võib-olla oled hoopis mõnda muud harjumust oma tiirudel tähele pannud?
Kirjuta mulle kiri@riinaarund.com ja anna märku, mida sa avastasid 🙂 Kui midagi jäi segaseks või on sul mõnel muul teemal konkreetne küsimus või probleem, anna teada ja mõtleme koos lahendustele.