Suvi pole enam kaugel – mida teevad varbavaheplätud või muud suvalised lihtsalt jala otsa lükatavad jalanõud jalgadega ja mida teha, et jalad seetõttu üleliia ei kannataks? Sattusin mõni aeg tagasi Katy Bowmani postituse otsa, kus ta just varbavaheplätudest põgusalt kirjutas (link on allpool).
Hüppeliigesest allpool on kahe jala peale kokku umbes neljandik inimkeha luudest, kummaski jalas 26, lisaks hulk kõõluseid, ligamente ja lihaseid. Nii mõnedki neist peavad jala küljest kindlalt mitte kinni oleva jalatsi jalas hoidmiseks tegema mitte loomuomaseid liigutusi. Sellele järgneb see, et mõned osad jalalabast liiguvad üleliigse surve ja vale nurga all vastu maad. Mis omakorda võib kaasa tuua terve hulga probleeme, mis võib-olla kohe tunda ei annagi.
Jah, olen üksjagu kuulnud kommentaare stiilis “aga ma ei hoia varvastega plätusid kinni. Ma tean, ma olen selle küljest ära harjutanud”. Mis võiks olla tõsi, kui inimesed suudaksid kõndides igal ajahetkel jälgida, kuidas ta jalg töötab. Liiga tihti, eriti ilmselt suvel, tuleb ette olukordi, kus liigutakse kiirelt ühest kohast teise ja siis ei ole ilmselt aega jälgida, kuidas see jalg täpselt töötab.
Kas see tähendab, et varbavaheplätusid ei tohiks üldse kasutada? Ei, absoluutselt mitte! Äärmused ei ole kunagi kellelegi kasuks tulnud. Küll aga tuleks alustuseks jälgida, et varbavaheplätude jaoks on oma aeg ja koht. Need võiksid jääda lühikesteks käikudeks randa, mitte päev otsa 20000 sammu enamjaolt asfaltil ringi kõndimiseks. Sellisteks olukordadeks võiks siiski valida jalatsid, mis on jala küljes korralikult kinni.
Ahjaa, olgu täpsustatud, et jutt käib varbavaheplätudele lisaks ka muudest plätudest, lahtistest kanna tagant kinnituseta kingadest ja igaljuhul ka saabastest või muudest jalatsivariantidest, mis ei ole jala küljes kindlalt kinni.
Lisaks tuleks jalgadele anda veidi teistsugust sisendit, et kõik need väiksed (ja veidi suuremad lihased ülevalpool) saaksid ennast hästi tunda. Viidatud postituses on soovitustena välja toodud kaks harjutust.
Kaks kasulikku harjutust
Harjutused on sobilikud (ja vajalikud) kõikidele, kes kannavad jalatseid, mis ei ole kindlalt jala külge fikseeritud – varbavaheplätud, kannaosast lahtised suvekingad, crocsid, ugg tüüpi saapad jpm.
1. jalalaba pealmise osa venitus. Seisa nii, et pahkluu-põlv-puus on ühel joonel ja vii üks jalg sirgelt tahapoole jala pealne vastu maad. Väga tihti on jalad nii pinges, et selle harjutusega kipub jalg krampi minema. Tee seda rahulikult, vaikselt jalga mudides. Kui vaja, lõdvesta jalga eelnevalt palliga või kätega masseerides. Korda teise jalaga.
Kui sa seda siiski mitte mingil moel ei suuda püsti seistes teha, siis tee seda toolil. Istu nii, et saad jala tooli küljest mööda panna ja jalapealse venitust rahulikult teha.
2. kõnnaku-spetsiifiline säärelihase venitus. Võta abivahendiks rullikeeratud suurem rätik, poolik joogarull või mõni muu maast veidi kõrgem asi (olen ise teinud seda ka näiteks madalamat tänava äärekivi või mõnd serva kasutades). Aseta päkaosa abivahendi peale ja astu teise jalaga eseme kõrvale või sellest mööda. Sõltub sellest, kui pinges säärelihas on. See peab olema meeldiv venitus, mitte läbi valu. Jälgi, et puus ei vajuks ettepoole vaid vaagen jääks ikka ilusti otse jala kohale. Korda teise jalaga.
Kui sul on küsimusi, anna julgelt märku! Vastan suurima heameelega 
Allikas: Katy Bowman “How Flip-Flops Change Your Feet”
.oOo.
Kui soovid osaleda aruteludes, kuidas paremini liikuda, sind huvitab teadlik treening, sh vaagnapõhja- ja süvalihaste treenimine, siis oled oodatud liituma “Liigu teadlikult” Facebooki grupiga. NB! Grupp on ainult naistele.