Vali liikumine – kolm soovitust, kuidas motivatsiooni leida

Päris mitmed inimesed on mu käest küsinud, kust võtta motivatsioon, et igapäevaselt rohkem liikuda. Elu on nii palju erinevaid tegemisi täis – hommikul varavalges laste lasteaeda ja koolisaatmine, tihe tööpäev, õhtune toiduvalmistamine, laste magama sättimine ja ise kustumine. Kuidas on siis võimalik võtta veel aega spetsiaalselt eesmärgipäraseks liikumiseks? Kuidas valida liikumine kui selleks justkui aega pole?

Olen oma otsingute käigus leidnud mõnede mõteteni, millest võiks ehk teistelegi kasu olla. Kolm mõtet tahan täna siin postituses edasi anda – eesmärgid/prioriteedid (miks?), lühikesed sutsakad(mida?) ja endale jalaga tagumikku andmise oskus (kuidas?). Loe lähemalt ja anna teada, kas mõni neist sinu puhulgi on toiminud? Mida sa ise siia nimekirja lisaksid?

Eesmärgid ja prioriteedid

Jaa, ma tean, on suur hulk inimesi, kelle jaoks ei ole enda liikuma motiveerimine üldse teema. Nad peavad liikuma, muidu nad ei suuda lihtsalt olla. Täna keskendun mõnedele soovitustele nende jaoks, kelle jaoks see nii loomulik ei ole.

Alustame päris algusest – mis põhjusel on sul tekkinud tunne, et oleks vaja rohkem liikuda? Võib-olla on see tulnud sellest, et mõni aspekt sinu tervises annab sulle sellest märku. Ehk on see tingitud hoopis sellest, et igal pool, nii meedias kui sõpruskonnas kõneldakse üha enam liikumise tähtsusest nii füüsilise kui vaimse heaolu tagamiseks. Hiljuti märkasin, et vist USAs on tehtud liikumissoovituste norme ümber. Mõned inimesed jälgivad võib-olla selliseid soovitusi ka.

Igal juhul tasub see enda jaoks läbi mõelda, kas vaja on sihipärast mõne konkreetse probleemi lahendamise jaoks ettenähtud liikumist või pigem on vaja tekitada endas igapäevane liikumisharjumus. Muidugi, ka esimesel juhul tuleb liikumisharjumusi muuta, kuid vahel on seda lihtsam teha, kui on mõni konkreetne probleem silme ees.

Kui jätkame arutlust sellega, et igapäevaselt võiks rohkem liikuda, siis esimene samm on märgata, millistel hetkel me ei liigu ja sealt edasi mõelda, millistel hetkedel tegelikult oleks võimalik liikuda. Kui hakkad märkama oma elus ettetulevaid mustreid, siis on võimalik neid otsast muutma hakata.

Liikumisalaseid eesmärke võib olla erinevaid – võib-olla tahad sa suuta lastega mürada, võib-olla on sul sooviks joosta 10km, võib-olla tahad käia jõusaalis ja saada tugevamaks. See, milline on sinu konkreetne eesmärk, on oluline just sulle endale, et liikuda edasi järgmise punktiga.

Lühikesed liikumise sutsakad

Elu on näidanud, et kui inimesed planeerivad omale pika aja spetsiaalseks trenni tegemiseks, eriti kui see peaks toimuma näiteks kodus või muudmoodi omal algatusel, siis enne harjumuse tekkimist on seda üpris lihtne tühistada. Kaotada pole justkui midagi, küll ma homme jälle teen.

Niisiis võib siinjuures proovida võtta omale eesmärgiks mitmeid kordi päevas 5-10 minutit midagi oma füüsilise keha heaks teha. Näiteks:

• kõnni trepist üles-alla või mööda pikki koridore
• tee väljaasteid, kükke vms
• tee õlaringe
• kõnni ringi kui telefoniga räägid, võid täiesti planeerida mõned telefonivestlused selliselt, et kõnnid samal ajal
• tee kätekõverdusi
• tee hingamisharjutusi

Kui sul päeva jooksul tekib hetki, kus sa näiteks skrolliksid telefoni või loeks lehte, siis see on hea hetk, millal valida liikumine! Need väiksed erinevate lihaste kasutamise sutsakad päeva jooksul summeerituna annavad su kehale väga palju liikumisvõimalusi juurde. Päeva lõpus tunned ennast paremini, sest oled enda jaoks midagi head ära teinud. Siit edasi on ehk lihtsam ka pikemalt mõnda tegevust ette võtta.

Nende väikeste liikumistega ei saa sa küll supervormi, aga see paneb vere su kehas ringlema ja annab su liigestele natukenegi koormust kirjutati ühes 2018. aasta health enews artiklis “Does taking stairs at work really help your health?”.

Trepist kõndimise ja põlvede teemal kirjutasin mõni aeg tagasi siin – Kuidas põlvi säästvalt üles ja allamäge liikuda?

Jaa, mõnikord võid sa pisut veider välja näha, kui keset tööpäeva hakkad näiteks õlaringe või väljaasteid tegema. Aga mis siis? Kui see sind ennast ebamugavalt tundma paneb, siis vali mõni vaiksem koht, kus seda teha.

Anna endale ise jalaga tagumikku

Kui eesmärgid on selged, liikumine on prioriteed ja mõtlesid välja, millised on need väiksed tegevused, mida päeva jooksul saaksid teha, siis kuidas ikkagi alustada. Kuidas need asjad üldse nendel väikestel hetkedel meelde tulevad?

Inimese mõistusega on selline huvitav lugu, et kui mingi eesmärk ja prioriteet on läbi mõeldud, siis mingite seostega kerkivad pinnale selle asjaga seotud mõtted. Näiteks kui ma olen liikumise enda jaoks oluliseks teemaks võtnud, siis kuskilt treeningsaalist möödudes käib peast läbi imekiire mõte, et peaks sinna ennast kirja panema. Need ideed kaovad üldiselt imekiiresti ära, sest meie aju oskab meid ka väga hästi kõrvale juhtida ja vabandused välja mõelda.

Siin võib olla abiks 5 (mõnel toimib vaid 3) sekundi reegel. Ehk et niipea, kui sul tekib mõte, et peaks ennast liigutama, siis loed peas (5-4-)3-2-1 ja tõused püsti. Teed ära oma 5 min liikumist ja jätkad oma eelnevat tegevust. Nii õpetad sa omale külge uue harjumuse kuni seda endale jalaga tagumikku andmist polegi enam vaja.