Kuidas ja kui tihti diastaasi testida?

Diastaas ehk kõhu sirglihase lahknemine on nähtus, sümptom, tagajärg keha toimimises tekkinud häiretele. Teemat vaid ühe lihtsa tehnilisi termineid täis postitusega lahata on üpris keeruline ja otsustasin seega kirjutada postituste seeria. Tänases, teises osas, saad lähemalt lugeda, kuidas ja kui tihti diastaasi testida ning millised on erinevad diastaasi ravi võimalused.

Tekst on koostatud eestikeelsete ja ingliskeelsete materjalide põhjal, põhjalikuma nimekirja kasutatud materjalidest leiad postituse lõpust. Siin kirja pandud materjali võib isiklikuks hüvanguks kasutada. Muudel juhtudel palun käesolevale lehele ja postitusele viidata.

Diastaas on sümptom

Sarja esimeses posituses kirjutasin lähemalt sellest, mis on diastaas ehk kõhu sirglihase lahknemine ja mis diastaasi põhjustab. Diastaasi puhul on tegemist sümptomiga, mis tekib tihti erinevate asjaolude koosmõjul ja üks enimlevinumatest on raseduse ajal tekkiv lisasurve kõhu- ja vaagnapiirkonnale. Naised avastavad tihti pärast sünnitust, et kõht ei ole “tagasi tõmmanud”, võib-olla on isegi juba aastaid sünnitusest möödas ja kõht näeb endiselt välja justkui mitmendal raseduskuul.

Kõhupiirkonna ja vaagnapõhja lihased on omavahel seotud ja seetõttu leidub inimestel samal ajal diastaasiga ka teisi selle piirkonna probleeme. Üks asi on väline pilt – kõht võlvub ette, punnitab, on õhtul teise kujuga kui hommikul jms. Teine asi on see, mis toimub seespool – süvalihased ei aktiveeru ja ei toeta liikumist, valud alakõhus, vaagnapiirkonnas, valulik vahekord, uriinilekked vms. Tegemist on terve keha probleemiga, kuigi esialgu tundub see olevat vaid üks väga konkreetne parandatav teema – tavapärasest suurem vahe kõhusirglihaste vahel.

Kuidas diastaasi testida?

Diastaasi ja muid vaagnapõhja häireid saab testida vastava meditsiinilise personali kaasabil. Diastaasi suurust on võimalik ka inimesel endal hinnata lihtsa meetodi abil. Selleks:

• lama selili maas, põlved kõverdatud ja jalatallad vastu maad, lõdvesta kõhulihased
• pane üks käsi toestuseks pea alla
• aseta teine käsi nabale, sõrmed suunatud alla
• hinga välja, tõsta aeglaselt pea ja õlad veidi maast lahti
• proovi tunnetada hetke, kui kõhulihased aktiveeruvad ja sõrmede vastu liiguvad
• proovi järele ka nabast ülevalpool ja allpool, sest diastaas võib olla vaid ülevalpool või allpool naba
• diastaasi laiust mõõdetakse sõrmede laiuses. 1-2 sõrme laiune vahe või väiksem loetakse loomulikuks vaheks. Siiski tuleks aga tegevusi jälgida, sest see vahe võib mõnede (pidevate, igapäevaste) tegevustega siiski laieneda.

Kui sul tekib selle testimise käigus valu erinevates piirkondades või kui kahtled testimise tulemustes, võta ühendust vastava valdkonna spetsialistiga.

Väga tihti küsitakse selle ise läbi viidud testi järgselt “kas mõõta vahet nii, et pea ja õlad on põrandal, või üles tõstetud”, “kui kõrgele pean pea tõstma”, “kas õige vahe suurus on siis kui lihased on rahulikus olekus või kui neid pingutada”, “miks vahe on mõnest kohast suurem kui teisest”, “milline on ikkagi õige mõõt”. Konks on selles, et see ei loe tegelikult kuigi palju. Selles olukorras näitab ükskõik millises suuruses vahe seda, et keha ei toimi nii nagu võiks.

Kui tihti diastaasi testida?

Kõik diastaasi testimise viisid avaldavad kõhuõõnele lisasurvet ja tõmbavad kõhu sirglihast ajutiselt kokku, et saaks hinnata kahe lihase vahel olevat vahet ja vahe laiust. Keha tõstmine, surve avaldamine ja sõrmedega vahe katsumine põhjustab kõhulihaste kummumist seepärast, et kehatüvi on kahjustatud. See ei suuda survele vastu pidada. Kui mingi testimise viisiga kummub kõht veelgi rohkem ja annab laiema või tugevama mõõdu, avaldub selle käigus kõhuseinale veelgi suurem surve. Ehk et kinnismõtteline pidev testimine teeb tegelikult olukorda hoopis hullemaks.

Iga kord, kui ise testi läbi viid, paned sa oma kõhupiirkonna olukorda, mis võimendab probleemi. Nõuanded ja harjutused on tegelikult täpselt samad, millisel iganes viisil on tulemus saadud. Seega keskenduda tuleb siinjuures lahendusele, kui vahe olemasolu on tuvastatud.

Loomulikult on oluline tekitada võrdlusmomendiks algpunkt, tuvastada kas on vahe, saada ligikaudne mõõt oma sõrmede laiuses. Iga inimese sõrmed on veidi erineva suurusega ja seepärast on oluline just see, et inimene teaks oma mõõtu enda mõõdupuu järgi, täppisteadus see siin ei ole.

Kui teed harjutusi oma kehatüve parandamiseks, tegeled rühi teemadega, tegeled igapäevaste liikumisharjumuste ja hingamismustrite muudatustega, siis on täiesti arusaadav vahet minimaalselt 2-3 nädala pärast uuesti testida. Kui inimene iga päev ennast testib, eriti kui järjepidevat tööd sellega ei tee, siis on see vahe iga päev täpselt sama, mis see iga päev on. Tehes asju samamoodi kui varem, ei saa oodata erinevat tulemust.

Kuidas diastaasi ravida?

Nii diastaasi seeria esimeses osas kui ka tänases postituses on mitu korda mainitud, et diastaas on tagajärg millelegi muule, mis inimese kehas toimub. See ei ole üksühele ainult raseduse ja sünnitusega seotud, mis tähendab omakorda, et raseduse lõppemine ja sünnitamine ei too igaühele kaasa olukorda, et keha taastub endisesse vormi.

Kõhu sirglihase lahknemine on teema, millega saavad aidata füsioterapeudid ja miks mitte ka kirurgid. Eestiski pakutakse diastaasi sulgemist kirurgilisel teel. See võib olla täiesti arvestatav alternatiiv neile, kellel on diastaas väga suur ja see tekitab igapäevases elus väga suuri probleeme. Mida kirurgilisel teel lahendamise puhul tuleks aga arvestada on seesama teema, et vahe küll tõmmatakse kinni, aga kehatüvele tuleb ikkagi õpetada optimaalset ja efektiivset toimimist.

Igal juhul peaks enne kirurgilise sekkumise peale mõtlemist tegelema kehale paremate liikumismustrite õpetamisega vähemalt pool aastat. Juhul kui operatsioon on juba plaani võetud, oleks ideaalsel juhul kehale antud terve aasta aega uusi harjumusi õppida, et lõikusest taastumine oleks kergem ja hilisemad liikumisharjumused uusi probleeme ei tekitaks. Surve peab ühel hetkel kuskile ikkagi minema.

Mitte-kirurgiline sekkumine

Mitte-kirurgilise sekkumise puhul on kättesaadaval päris palju erinevaid variante. Üheks võimaluseks on eelpoolmainitud füsioteraapia. Õnneks on Eestiski juba mitmed füsioterapeudid just selle teema omale südameasjaks võtnud. Naised saavad üha enam paremat ja täpsemat informatsiooni nii diastaasi, vaagnapõhjahäirete, uriinilekete jms kohta.

Variante on veel – hiljuti sattusin lugema infot manuaalsest diastaasi sulgemise töötoast, mille tulemusena peaks olema diastaas paari kohtumisega suletav. Ikka ja jälle satub ette ka erinevate online programmide reklaame, mis lubavad diastaasi sulgemist mõne minutiga tehtavate igapäevaste harjutustega vaid mõnede nädalatega.

Paljude lähenemiste peamine probleem on selles, et need keskenduvad peamiselt tekkinud nähtuse likvideerimisega eeldades justkui, et diastaas on tekkinud vaid rasedusest ja sünnitusest, mis on ju ometi juba möödas. Need ei püüa leida algpõhjuseid. Millest on tekkinud kõhtu liigne surve? Mis võivad olla igapäevastes liikumisharjumustes just need mustrid, mis sellel vahel taastuda ei lase?

Selge on see, et kui inimesel on tekkinud mõte, et kui see üks asi saab korda – kui ainult see vahe saab kinni tagasi – siis ongi kõik probleemid lahendatud. Kui vahe saab kinni selliselt, et keha selle juures uusi liikumisharjumusi ei õpi, siis ei aita süvalihased edaspidi igapäevategevusi toetada ja probleemid tulevad tagasi samal või teistsugusel kujul.

Kasutatud materjalid

Tekst on osaliselt refereeritud laurenohayon.com ja “Why you should stop checking your diastasis…” lehtedelt.

……….

Kui sattusid esmakordselt selle seeria postitusi lugema just siit, teisest postitusest, siis loe ka esimest osa “mis on diastaas?“. Järgmises postituses kirjutan pikemalt sellest, kuidas diastaas ja kõhu väljanägemine omavahel seotud on ehk et kas diastaasi sulgemisega saab lameda kõhu. Alustan ka soovitustest, kuidas teemale terviklikult läheneda ehk millistest harjutustest alustada.

.oOo.

Kui sind kõhu sirglihase lahknemise ja vaagnapõhjaprobleemide teemad kõnetavad, kutsun sind Facebooki gruppi “Liigu teadlikult” (NB! ainult naistele) kaasa rääkima.